30.9.12

x x x /Kaie Talviste

Kõik on sama kõik on sama vale
tolmuks pihus kulus roosa kriit
jookseb pidurüüdest põrandale
hilpe kokku hoidnud traagelniit

Jumalaga kallim, mitte armsaim
liiga palju hälbis võrdset vaest
elust läbi minuta saad läbi
võtan ainult serpentiinid laest

Minuta on veidi vähem tsirkust
targalt taltsamaks saab naerupiir
kunagi ehk Kirke kingib kirkust
asjalikult merre murdub kiir

Jumalaga kallim, mitte armsaim
lihtsalt leiva küljest langes kild
pisku pärast tundku teised häbi
kerkib selja taga üles sild

x x x / Krista Kajar

VISALT JA VÄSINULT
külmas kevadöös
kordab lakkamatult kutset
kiivitaja

Visalt ja väsinult
rabiseb ruudule vihm

Visalt ja väsinult
pimedas
kordan su nime

Visalt ja väsinult
sosistab vastuseks
vihm

x x x / Rein Sander

leidub unustatud hingi, kel ei ole uksi
millest võiksid sisse minna, ees- ja tagauksi
pööningu- ja keldriuksi, kitsast sahverkappi
kel ei ole õhuakent, millest hüüda appi

26.9.12

x x x / Leelo Tungal

Elatanud näitlejanna magab.
Sosinatest kahiseb ta maja.
Klaaside ja kardinate taga
kõnnib elu - terav lavastaja,

tellib uusi pikki näitemänge,
jagab enneolematuid rolle...
Õhk on linnakevadiselt vänge,
läbi sirelite sõidab trolle,

sõidab sadu autosid ja tramme
läbi varisenud toomingate.
Möödaruttajate kõrke samme
sumedaks teeb akna sametkate.

Proovilava päikselised tolmud
unenägudesse kogunevad.
Kordub kõik, mis kunagi on olnud -
kordub sama kergelt nagu kevad.

Toas kui teatris jälle pöördub lava.
Avanevad uksed ja maailmad.
Noore, algava ja armastava
lapse näos on näitlejanna silmad.

Hyvastijätt / Karl Martin Sinijärv

Sa kõnnid neid põlevaid radu
jalajälgedes tärkamas lilled
sa tuled kui ingel kuid kuulutad kadu

ja tahtmatult mõtlen ma millex

ära peatu ma palun ära meenuta mind
ja neid jäädavalt kadunud aegu
päike las edasi soojendab sind
mis minu jaox loojus just praegu

ja kõnnid neid põlevaid põlevaid teid
ma jällegi mõtlen et millex
vaid valu ja pisaraid endaga tõid
me surma ja syytyse lilled

Kesklinnas, katkendlikult / Liisi Ojamaa

Vihmavesi mis äratab keha
vesi loikudes maas
Sinilillede haprad õied
munakivi ja paas
Ükskord nägin Sind selles kohas
Näib et tibutab taas
Vihmast võbisev linnakevad
autod teras ja klaas
Rahvasummast Su silmi otsin
kõhklev naeratus suul
ennast tunnetan läbi Sinu
Sinu häält matkib tuul
Vihmavesi mis äratab keha
vesi loikudes maas
Kui mitte varem siis ülehomme
näen Sind kindlasti taas

24.9.12

x x x / Taavi Tuulik

Rannakaasikus kumab mulda.
Juba mõtlesid minekule, 
neile teile, kust talvel ei tulda.
Suvi kutsub vaikides. Ole
jäänud päevil veel mere juures.
Valgeil klibuvallidel mine
piki randa, kus elab tuules
kõrvenõgeste õõtsumine.

Ta tuleb / Kaie Ilves

Ta tuleb,
tuleb vaikses öös,
kui tuuletu on ilm.
Ta tuleb siis,
kui ootad sa
ja kui su hingel külm.
Ta tuleb,
ta on varsti siin,
vaid oska näha sa.
Sa püüa kinni
ainus hetk,
kui tuppa vaatab ta.

22.9.12

Sisendus / Aira Kaal

Aken kinni ja kardinad ette!
Lõuani vanni vahuga vette!
Korda:
õnnelik, soe, lõhnav, kenagi:
igas päevas üks rõõm on,
ehk enamgi;
kui saavad teised -
eks suutma pead sinagi...
Nii nagu tema. Ja tema.
Ja minagi.

SA TULED IKKA TAGASI / Jüri Talvet

Vaikides tagasi tuled
ja mäletades üha 
lehtede lahkumissõnu
sina mu alatine
haprana lehvitad veel
külmal perroonil

Kuhu pean minema mina
kui suvi ei lakka
ja julmalt kõliseb naer

Oh tule talv ja too mind
oma murede uskumatut last
tagasi koju

18.9.12

TÄNA / Liidia Tuulse

Sa räägid eilsest.
Eilset pole.
Sa räägid homsest.
Homset pole.
Anna mulle üksainus päev,
kingi mulle üksainus ajatu mälestus
ühestainsast päevast.
Täna!

x x x / Antti Purre

vihaga hüppaksin aknast alla
armastusega end põletaksin
loobumine sinust on hullem
ei tapa vaid piinab
nagu nõelad küünte alla
põlevad tikud varvaste vahele
sinu kirjad jõuavad minuni
on minu käte vahel
parem hüppan aknast alla
õnneks esimene korrus
armastusega end põletan
uues armutules

16.9.12

BOHEEM / Sulev Kübarsepp

Tarvis on elada 
osata
teha rahagi
tahad või siis ei taha
vaadates ette pead vahel nägema tahagi
ette vaadates pead vahel vaatama tahagi
üht-teist jätmagi maha
kõik on niikuinii jama ja meelega
puhuti põrgusse põikad
pehme kuid selle eest terava meelega
hirmu ja armu lõikad

x x x / Ülle Põlma

Pöörase suve järel
tuleb kummaline sügis
kargeõhuline
läbipaistev
endassesulgunud
Niisama loendamatult
kui kuldseid lehti
jalge all
tulvab mu meeltesse
möödnund päevade
kadunud tundeid

x x x / Veiko Belials

Elu on etendus
rollide jada
kõikidel maskid on peas
Maske on palju
kõikideks puhkudeks
elutoa seinal nad reas

Sealt sa neid võtad
ja riputad ette
tõelise näo peidad ära
Külmalt ja kõveralt
maski pealt vastu
valvenaeratus särab

9.9.12

Loits / Priidu Beier

Ilmu nüüd minu kalk haldjatar
ilmu nüüd kuskilt säält Tuhalaanest
kus sa rõõmsalt piparkooke vaid küpsetad

ilmu ükskõik mis maailmakaarest
ilmu nüüd ilmu nüüd ometi
kas ma töesti pean panema maha
oma korstnapühkija tööameti
tõttama Mulgimaa pärapõrgu

otsima tuult lumeväljadelt
otsima tütarlast isepäist -/- tuisust
otsima armutut südamemurdjat
otsima Tuhalaanest või Õisust

tuulevihinast tormist ja tuisust

3.9.12

x x x / Raimond Kaugver

Eile Sind ma ei tundnud,
ei Sina mind ka.
Täna tundub, kui oleksin alati ma,
Sinu kõrval siin lõkke ees istunud.
Suvepäevadel liitis meid rõkkav rõõm,
nüüd mul hinges heliseb palve:
et ka siis veel meid ühendaks sõpruse rõõm,
kui kord saabuvad sügis ja talved.