X / Valeria Ränik

Igavik ja hetke kordumatus
vaatavd meid ühest pildiraamist
Surelikud saavad elutarkust
keset lahkumist ja kokku saamist

Sujub elu. Hinge tagamaadel
mälu korjab ühenduvaid sõnu
seosetumaid pilke kokku paneb
varjundite mängust tundes mõnu

imekombel kobamisi tunneb,
ajaratta pöörlemine lakkab
Mälestuste valgu hell ja sume
ühel päeval silmadele hakkab.

1985.

EVULUTSIONÄÄR / Linda Ruud

Mina armastan vabadust iga päev,
teen talle süüa, puhastan saapaid,
klopin patju kohevaks,
sosistan lubadusi ja loodan,
et ta ükskord mind kosib.

(lõik) / Linda Ruud

Kõrkusel pole kunagi katet
kurjus kisendab kaastunde järele
headus on valgustatud mõistus

X X X / Linda Ruud

Kaks paralleelset sirget
ruttasid lõpmatusse
seal nad kohtuma pidid
taevaste enente järgi
Miljardeid valgusaastaid
läbisid ärevuses
pimedas tühjuses kuni
võlutult lõikusid
sestpeale said neist kiired
lõputult eemalduvad
mis on inimlik valu
nende kurbuse ees

(lõik) / Tarmo Urb

...läbielatud vaid rõõm ja valu –
on õnnetusel oma elulugu
kuid õnnel pole – õnn on
taeva seada...

X / Tarmo Urb

Kõnnin üksi, üsna
üksi su suures
südames
sa oled ainult minu
su süda on ainult
minu päralt.
Kuradi igav
on siin üksipäini!
Aga selle eest on see
kõik ju minu, minu.
Käin, käin...