X X X / Altti Talonpoika

Mis mul päiksest Monacos?

Või kasvõi Kuust Saint-Tropez's?

Sind pole siin ju - nii on et,

see valu mul hinge viib seest...

Räpane linn ja ses tolmused mõtted,

korda Sa lähed, kui rahast vaid mõtled -

see, et Su's tunded - ei lähe ju "kaubaks",

endas neid hoides, samas jõuad Sa hauda.

Mõelda ei tohi, sest luba ei ole -

ei hoolida või - see vale ja kole.

"Unusta ta - ta ei ole õige..."

Käige kõik põrgu, mul savi sest kõigest.

Las räägivad kõik,

et Sul pole pappi,

ei Sind huvita -

las pritsivad sappi.

Sa tead, kes Sa oled,

las hauguvad koerad,

sest ainus, mis tead -

Su tunded vaid loevad.

X X X / Linda Ruud

Näe, tulekera merre laskub

ja meenub loojang miljon aastat tagasi

Sel silmapilgul sinuga on vaid üks olnud hing

ja laotub üle pihkude ta helendus

ehk inimese või ehk linu looma oma

Kas muudega sa iial jagasidki hetke

Kas päris lähedal saab ollagi

kes on veel sama toores, poolik

ning sõnavangis kui sa isegi

MÜRGITUS / Linda Ruud

 Puudel on haarmed väänlevad, vihavad,

põõsastel turris turjad.

Seintel on kõrvad roosad ja lihavad,

tumedatel tundlad kurjad.

Udu on umbne, jäine ja hall, 

kellegi jäljed on akna all,

jäljed, mis kuskilt ei alga.

Toru on hargil, kuid telefois

kordub tasane ähvardav pomin

salgad...salgad...salgad...

Seisad kui roimalt tabat,

kestab kimääride sabat,

veriseid sulgi sajab,

peegliski tõmbleb ajutu lõust.

Voolmetes võppub maja, 

mulksuvad nurgad ja sopid.

Ruhmiku kurku topid, 

oksendad kõigest jõust.

KAMINA JUURES / Lehte Hainsalu

 Ma istun kamina juures

On õdus ja hubane.

Ja äratab uniseid mõtteid

see soojus tubane.

Tuul kahiseb akende taga, 

seal huilgab ja lainetab tuisk.

Ja kutsub mind, kutsub mind kaasa

ta meelitav-kohutva huisk.

Kord, kui mul veel kaminat polnud

ma tuisuga pistsin rinda.

Kuid küdeva kamina juurest

nii kergesti tuisku ei minda.

Miks hoiab mind unises vangis

soojus tubane?

Miks hoiab paljusid vangis 

soojus tubane?

Miks laseme hoida end vangis?

Miks rahul me oleme vangis?

Ma istun kamina juures.

Ei õdus, ei hubane. 

1964

X X X / Lehte Hainsalu

 NAGU PALVE ON MU PÕES SINU NIMI, 

nagu paastupäike õues sinu nimi,

nagu keeldun ihnsa nukrus sinu nimi, 

nagu tabamatu nukrus sinu nimel

nagu kellakoja kauge sinu nimi,

hingetuisuski ei rauge sinu nimi.