Pide / Jaanus Tamm

Mis kauge vastukaja
ei see küll vähene
ei jõua nõnda paljut-
ki panna tähele

Kuis huilgab rõdul tuuli
neid peidus on see kõik
ka see mis kõrvust möödub
see kõige tähtsam hõik

LÄBI SELLE AASTA, LELU/ Jaanus Tamm

Läbi selle aasta, lelu
mõelnud Sinust. Ikka.
Nukk on nukk.
Ta ümber kummub kapsliks olevik.
Loodepäike.
Ajapikku vari võrsub pikaks.

Kas ei ole aastaga ta juba liiga pikk?
365 päeva kestel
olen mõnel loetud korral tundnud
Sinu keha.
Mõnes teises: äranaerdud
süda iha keskel
olen Sulle mõelnud.

Ära ärka, kui ei taha.

Ära ärka, kulla lelu, nukk on inimene!
Vari kasvab loodepäikses justkui igavene.

Tuulevaikuse tunnil / Minni Nurme

Tuulevaikuse tunnil
leht ei puuduta lehte
latv ei sahise -
pelk valgusejanu

Oks oksa kõrval nõtke
kummatigi tugev
soontes valguse eliksiir
sõnatu värelus

X X X Jüri Talvet

Oma käe ma luban pilvele
et tunda taevaste suudlust
oma jalad ma luban merele
et taibata jälgede puhtust
oma huuled ma luban päikesele
et kanda välkude julgust
oma silmad luban ma sinule
armust kui süda hullub

x x x / Jaanus Tamm

Püüdsin sind meenutada,
ent mällu ei visandunud
ainsatki joont. Oled sa
õhk, ilma milleta lihtsalt
ei saa?

x x x / Aleksander Suuman

Su silmad on öine ookean. Pole kuud,
pole tuult.

MERE ÄÄRDE (lõik) / Rein Sander

pelk naeratus, üks äraolev pilk
üks siht, üks rännusuund, üks puhkehetk
üks väsinud ja naerev inimene
üks meri, terve meri soolast vett