X X X / Ave Malken

Las ma lähen paljajalu
palverännul üle lume
las ma tunnen mis on valu
mis on vaesus mis on mure

Las ma leban hingetuna
südames on valuäng
kuni mõistan õnnetuna
elu pole pelgalt mäng

X X X / Vaapo Vaher

eemalolek
ruumiline pete
hooned kiirgavad
iseendasse
põlevad seesmiselt
purskuvad valla
leegid lahvavad akendest
see on tulekahju
sest on tuline kahju

X X X / Mart Velsker

Jääb ära viimne vaade rongidele,
mis viivuks peatuvad Su teivasjaamas.
Öölind on ootel olles karjuvhele,
kuid iga hetk taas halliks parveks saamas.

Kaob aina käänakusse tuleteri,
üksühte sulab kõik, mis viivuks nägid.
Nii jäämises kui sõidus elamegi,
meid kõikjalt leiab kõigeks püha mägi.

On veider munk Sus igavesti rännul.
Ta teab neist naasevatest palveteedest
vaid üksnes harrast endakssaamissoovi.

Kui lõpeb jõud, lind õhku tõuseb kännult
ja nöör jääb sõlmetutest palvekeedest.
Lõpp-peatus. Endast väljuda nüüd proovi.

X X X / Kalle Klein

iga kingsepp ei jää oma liistude juurde
ränga raha eest mõni neid võõralt maalt veab
mõni pilgutab silma ja hammustab huulde
mõni varastab kelle käest tont seda teab

mix ka mitte kui kvaliteet mujal on parem
kasu saab peale kukru ka reputatsioon
paljud tydinud elamast nii nagu varem
kuid kas siiski ei osutu teemandisoon

salakavalalt läikele lihvitud vasex
mille petlikkust lõputult peita ei saa
kulub sädelev kiht ja su loomingu tase
teiste stampide tolmu sees vedeleb maas

ja sa näed kuidas kõrgelt kaeb hävivat kõdu
sinu pilgete märklaud ning eilne rivaal
kel ei olnud kyll loojanguvaatega rõdu
aga teotahe hinges ja mõtete kaal

X X X / Piia Laanemäe

Kuhu ma õitsen end
vihmade päeval
silmad on katmata
hellad
kusagilt palved
mu sõrmile jäävad
ei kuule et
nutavad kellad
mu püüdi ja iha
ei puuduta sajud
andestust kerjavad
huuled
ehk maad kust need vihmad
mu kroonlehe taju
ei riiva kui
pajusid tuuled

Marie Under

http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under

On külmakardin aknal toretsev / Aira Kaal

On külmakardin aknal toretsev.
Õhk on nii puhas, jäine ja kristalne.
Kuid kus on elu?
Elu põgeneb...
Sa teda hoidma pead kesk lumevalle!
On härmas puud kui õitsvad oksad reas.
Vist viimast korda õitsevad oksad nad täna?
Sest kevadel, kui ükskord tuleb see,
neil polegi ehk elumahlu enam.

X X X - Doris Kareva

Mu viimne kirg on ligi lund
surmhele, kirgas, seletund.

Saand lõppeks otsa võigas sõit.
Sääl taevapiiril tõuseb koit.

Mis pimestav ürgvalgus see!
Ma tuigun otse taevasse.

Käed sirutan: oo, hiilgav võit!
Ja siis on kõik.

Jah.
Siis on kõik.

Võlg - Olivia Saar

Iga hetk võtab midagi, midagi toob,
rohkem haarab kui vastu annab,
ega tulusid - kulusid kunagi
või kaalukausile panna:
alla vajub alati raskem pool
ja tühisem kõrgemal kõlgub,
äkki märkad - tahes või tahtmata
oled jäänud milleski võlgu.
Kuidas tasuda võlga enese ees,
kui kong on kuminal löönud?
Me oleme ajast ajani
omaenese tõdesid söönud.
Jääb seekordki maksmata enese võlg,
jääb seekordki enese kanda,
nii kerge on alati võtta vaid
ja raske on tagasi anda.