Kuhu ma õitsen end
vihmade päeval
silmad on katmata
hellad
kusagilt palved
mu sõrmile jäävad
ei kuule et
nutavad kellad
mu püüdi ja iha
ei puuduta sajud
andestust kerjavad
huuled
ehk maad kust need vihmad
mu kroonlehe taju
ei riiva kui
pajusid tuuled