Talv - see on rahu / Leelo Tungal

Talv - see on rahu,
ent sina oled südasuve süda.

Palang, pilvetus.
Põlev mesi.
Tuliste pärnade tuul.
Kauge sügise hääl üle vee.
Linnutiibade peened noad.

Järsk tardus, ja kõik
lõikub pooleks.

Tuleb talv, tuleb rahu.
Ent sina oled
südasuve süda.

Nõnda mäletab meri taevast
pärast lõplikku lahkumist.

Ma lahkun hüvastijätmata / Tõnu Trubetsky

Ma lahkun hüvastijätmata
et ei kustuks su huulte
ja silmade
sära.

Ma lahkun hüvastijätmata
läbi kurjade tuulte
ja vihmade
täna.

Ma lahkun hüvastijätmata
et hoida su nuukseid
ja pisaraid
ära.

Ma lahkun hüvastijätmata
veel paitan su juukseid,
su kiharaid
täna.

Nostalgia / Ottniel Jürissaar

Ma tahaks veel kord olla väikene ja rumal
ja lasta kodumurul paljajalu ringi
ja karta, et mind vaatab taevast keegi jumal,
kui tihand välja mõelda pahanduse mingi.

Käest kinni tahaks hoida emal küünlakumal
ja saada jõulumehelt jälle mõne kingi.
Ja sikutada patsi plikal hambutumal.
Ja kanda esimesi pigistavaid kingi.

Ma tahaks veel kord teha kogemata püksi
ja jääda õpetuseks luku taha üksi.
Ja kas või iga kord tooks vitsad tuppa ise

ja võtaks vaikselt vastu nahaharimise,
kui kord veel olla võiksin väikene ja rumal
ja karta, et näeb kõike taevast vanajumal.

Heaoluriik / Indrek Liit

Kui torisejaks on töötav kodanik,
mured endal ammu mõõdanik.
Kodu ja pere ja töö ja auto,
ehk tahaks osta veel ühe lauto.
Mureks on see, et vabariik,
sellele sobib vist vaid piinapiik.
Sest kui muret ei ole, mis siis saab,
võib-olla tõesti muretsema peab ?
Ref: Minul küll selle laulu kirjutamise aegu,
tööd ei ole, liigun vaevu.
Torisemiseks aega tegelikult ei ole,
sest muret ei ole ja mõte ei ole kole.
Ole tark ja tugev, saad heaoluriigi,
otsime rahu, leiame viigi.
Kui kõht ja vaim vastu ei pea,
siis pigem uuri ja jälle tea.
Ei ole mul vaja seda välismaa abi,
Rahulikult paastun ja ei ole häbi.
Ootan kallid kaasmaalased ära,
küll teevad minustki härra.
Miks visata soppa ja pori ja pahet,
kas tahadki näha riigi musta palet ?
Ükski võimulolev isik ei kukuta Sind töölt,
miks karjud siis ta peale, puududes töölt ?
Saad Sa aru, et Sind ja Su nime ta ei riku,
isegi kui oled visanud talle põleva tiku.
Mõistata seda nüüd mõnda aega
ja ütle oma kaasmaalasele viisakalt head aega
kui tema töö juurde nõu lähed küsima,
et kuidas me kallid saame edasi püsima.

X X X / Stirlits Myllerson

mul meeldib see maja
mis seestpoolt tuhmilt nüüd kajab
kopliliinidel end vaevaliselt küürakil ajab -
läbi käind sealt sajad-tuhanded kurguhäälsed kajad
boheemilikult üle siis värviks
mis ajaks tsaari küll närvi...
mida veel vajad -

ARMASTUSLAUL UUELE MAAILMALE / Jürgen Rooste

mu arm on Uues Maailmas
ta lõhnab nagu vana puumaja
kütmata koridor –
kõdu külma ja juhuslike rottide järele
aga hiired hiired on need kes
kribavad-kribistavad mööda mu
siseõnarusi
mu arm on Uues Maailmas
ta peegeldub nonde poiste silmes
kelle tööks on olemine
kelle osaks on kulgemine
pole neil sihti ei pidet
ühiskonnaga paar habrast sidet
valla on maailm metsik
metsiku ees
mu arm on Uues Maailmas
rattaga rallib ta
su auklikke teid mu Taanilinn
kelm on ta pilk ja
karm tema otsus
elu ilusamad tantsusammud
seab ta su asfaldi
rahutusse tuksumisse
too katusekambrite pöörane piiga
kleidis õhedas liiga õhedas õhtus
mu arm on Uues Maailmas
ma näen ta silmi kui uinun
oma maailmade hämaruses
ma tallan ta teid 
tagasi aegade algusse
kui ma olin laps olin vaba
ma ei tahaks tagasi sinna
aga ma tahan tagasi tagasi
kui aias sirel kui kibuvits
kui aias mölakas malts
kui tänavad lõhnasid
lootusest ja lohutusest
ja märgiti alles maha
me tänase maailma
mänge ja piire
ja mängiti alles maha
kummitusmaju ja lasketiire
mu arm on Uues Maailmas
ja mina ühes temaga
mu süda murdub
aja jäälõhkuja ees
aga ma mängin edasi
ma olen tõeline mees
mul on käes hääd kaartid
mul on käes mu kallima käsi
mu arm on Uues Maailmas –
ajan pungi ja kardan öökülma
ja kunagi istutatakse mind ümber
ja juuri ma enam ei aja
ei vaja

Luuleruum. Doris Kareva.

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1974671