LOOTUS / Liisi Ojamaa (26.2.1972-8.10.2019)

Sest kusagil peab olema ju keegi
kes leebeil jalul astux yle muru
kes huulilt pyhix tyhja sõnapuru
& öises lombis ära puhux leegi
Sest kusagil peab olema ju walgus
mis heletax su uxe kohal waba
mis ootamatult alati sind tabax
& see on kõik & see on alles algus
Sest kusagil peab olema ju tema
kes waikselt walwax yle summataeva
kes teele saadax iga walget laeva
& hoiax sind

X X X / Arvi Siig

Ei maksa hävitada mälestusi häid.
Jääb ikka kuningaks, kes ise endast üle.
On hulk printsesse istunud mu süles.
Neist üht vaid hüüda kuningannaks täin.
Ei maksa hävitada mälestusi häid.

Sa oled võõras võõras linnas. Mina ka.
Kaks komandeeritut, kes äkki kõigest vabad.
Ma anekdootidele mõtlemas end taban
ja näen, et miskipärast muigad sina ka.
Ei maksa hävitada mälestusi häid?...

Puud paljad on kui postid. Lumi nagu svamm.
Hotellis hangedena külmad on me voodid.
Ees loojang punetab kui tuli valgusfooris.
Jalg uksel komistab ja trepil tõrgub samm.
Ei maksa hävitada mälestusi häid...

Me elus niigi segi argipäev ja püha.
Hing määrduda võib käestki selles rühas.
Just sellepärast jäägu miski pühaks.
Ja kuigi moes on januneda üha,
vaid rumal joob niipea, kui janu käib.
Ei maksa hävitada mälestusi häid.

Kui sul neid pole, siis nad sulle soovin.
Muu rikkus kaob – meid endid on tas vähe.
Ei langetäht saa eales tõusutäheks.
Ei tervet elu elada saa prooviks.
Ma sulle soovin mälestusi häid.

X X X / Doris Kareva

Jääb mõne hetke mõistatuslik ilu
me hinge kumendama ka veel siis,
kui kõik on kadund.
    Meeleheite ringid
järk-järgult kaovad tumenevas vees.

Ei tea, miks tookord tõrjusin
Su kingid.

Siis küünlad põlesid, siis loitis pidu
all lumelummuse kristallpalees...

Nüüd lugedes Su vaikseid
nappe ridu,
ma kummardan
Su kauniduse ees.