Tuppa tulnud pimedus
ja maha maetud tuksed
pulsirütmis resoneerund
ühised.
Leiaks tee, kui otsiks
naeratused, nuuksed
mõne hetke pärast
kõik on tühised.
Heidad pealt sa teki,
naeratades süütad sigareti,
ise teades, seda ma ei talu.
Pole vaja öelda midagi,
sa taipad. Selles lahkumises
puudub valu.
Kõigile Eesti luule huvilistele / The page is created to all people who are interested in Estonian poetry.
24.7.18
20.7.18
X / Jaanus Tamm
KRISTALL PEEGELDAB IGA TAHUGA.
Lumi võib kevadelgi veel
rabakult tulla maha.
Kristall peegeldab hulkpalgelisi.
Sirelid ja lumi.
Kunagi olen näinud.
Kristalle peegeldab meid.
Pihud koos, huuled koos, silmas silm,
vahel hingeõhk: klaas.
Lumi võib kevadelgi veel
rabakult tulla maha.
Kristall peegeldab hulkpalgelisi.
Sirelid ja lumi.
Kunagi olen näinud.
Kristalle peegeldab meid.
Pihud koos, huuled koos, silmas silm,
vahel hingeõhk: klaas.
PIME / Tõnu Lääts
Pimedas öös
koos pimedaga minna,
Mina kui nägija,
tema kui pime.
Öö on küll pime,
kuid hakkama saame,
vaevaline küll
on see rändamine.
Loeme me metsa alt raage,
muttide mullahunnikuid.
Tee on küll raske kuid saame
kuidagi kohale kõnnitud.
Ükskord kui sähvatab valgus,
päikeses helendab päev...
Seni kaks pimedat läevad,
üks neist vaid arvab, et näeb...
koos pimedaga minna,
Mina kui nägija,
tema kui pime.
Öö on küll pime,
kuid hakkama saame,
vaevaline küll
on see rändamine.
Loeme me metsa alt raage,
muttide mullahunnikuid.
Tee on küll raske kuid saame
kuidagi kohale kõnnitud.
Ükskord kui sähvatab valgus,
päikeses helendab päev...
Seni kaks pimedat läevad,
üks neist vaid arvab, et näeb...
Tellimine:
Postitused (Atom)