Peagi jõuab õhtu
ja taevas tuhmub.
Aga Sina seisad ikka sealsamas
õunaia sügavuses,
süvenemisvaevas pikka üksildusse.
Sa oled seal ikka alles
ja hea, et mul on vähemalt
see teadmine.
Ja vastupidi - et Sina tead,
et minagi kuskil Sinule mõtlen.
Sinus kumiseb kiirustav Head aega,
Sulle viimaseks pillatud.
Minus Su vaikiv teadavõtmine.
Aga Sul pole kusagile kiirustada.
Soojus, mis meist jäi,
on Su seinte vahel veel alles.
Katsud teda
mõnda aegagi hoida,
veel natuke kauem kui võimalik.
Aga ahi jahtub peagi,
kuigi siibrid on rikki.
Aga tekid voodil muutuvad ikkagi niiskeks,
kuigi alles sai nähtud nende vahel
selle suve viimaseid unesid.
Sa tead, mul tuleb kaua ära olla.
Hea, et Sul on alles Su aed.
Kuuled, kuidas õunad kukuvad rohtu.
Keegi ei korja neid üles.
Rohi sosistab Sulle sügisest
ja vihm voogab alla
mööda Su aknaid
Tuul kleebib mõne lehe
Su aknaklaasi külge
sinna ta siis jääb viivuks
ahtima tühja tuppa,
justkui ei tahaks ta
saada sügiseks
surevas rohus
või padjaks mõne õuna
põse alla -
kui tal vedama peaks.
Peagi on puud päris paljad
ja Sa näed nende vahelt
ootamatult kaugele.
Kuid mina olen ikkagi
liiga siit ära,
et mind hoomata.
Kuuled, meri mosiseb,
ent tema häälgi on hall.
Ainult Su katusehari
seletab valgeid luiki.
Varsti on nemadki läinud.
Vaata, rohi, mis suvel ikka ülespoole pürgis,
on päris longu jäänud.
Päike käib ju madalalt,
kuhu sel rohulgi siis püüda.
Seened kasvavad Su õuemurul,
nende elud saavad Su pilgu all mööda
alles on nad lapsed,
juba varisevad põrmu,
kust tulidki.
Ämblik elutoas on Su seinad
oma lõngade läbi veelkord ühendanud.
Pole kedagi tulemas lõhkumata ta kodu.
Aga ka kärbseid pole kusagil näha
ja eks tuleb aeg ämblikulgi minna.
Ehk aitavad ta võrgu haprad lõngad
Su kappide, laudade, toolide vahel
Sul olla tugev Su ootuses.
Taevas on tänaseks tuhmunud,
aga kui pingutan silmi ses pimeduses,
aiman Sind ometi seal kaugel
meremosina sees
oled Sa ikka ju alles.
Me vahel on meie mõtete ämblikuvõrgulõng
läbi sadude, läbi valge vaikuse,
läbi vete lagunemiste
kerib mõteteämblik
oma lõnga kord jällegi kerra.