Mõtted varisevad.
Ihu. Kalged lumed.
Õhtu nagu laup
sinu puhtas unes.
Väeti soov, mis
ihus ihkab tuge.
Jahe juus - ja tähed
kuumas lumes!
Hommikud ja roos
sinu puhtas unes.
Kõigile Eesti luule huvilistele / The page is created to all people who are interested in Estonian poetry.
28.6.12
26.6.12
Uued nipid halvad ajad / Peeter Erik Ots
Pahurlased õõnestavad
autoriteeti
joonistavad laaberdajad
panevad tapeeti
ülikud ja kulakesed
rahvavararöövlid
pindapidi üle kesta
kestetakse höövlid
vilemehed viisistajad
ettekirjutajad
nüüd nii mõnigi neist ise mõtleb
kehvad kõigil ajad
kokkuvõttes vilistusi
õõnestusi rööve
tehakse vist meie kallal
pahanduse proove
autoriteeti
joonistavad laaberdajad
panevad tapeeti
ülikud ja kulakesed
rahvavararöövlid
pindapidi üle kesta
kestetakse höövlid
vilemehed viisistajad
ettekirjutajad
nüüd nii mõnigi neist ise mõtleb
kehvad kõigil ajad
kokkuvõttes vilistusi
õõnestusi rööve
tehakse vist meie kallal
pahanduse proove
Tähehelin / Vladimir Beekman
Läheme õhtul,
läheme rohekal õhtul
kuhugi, kus meid ei nähta,
väsinud päevaste pilkude koormast.
Kaugele inimestest ja tuledest,
sügise selgeisse sahinaisse.
Külm ja puhas on maa,
ta on viinakuu viinaga pestud,
lõhkab mägilavendlist ja härmajääst.
Tule mu ligi,
pista jääkülmad käed sooja mu kaenla alla
ja kuulame koos tähtede helinat.
Ainult kaine meeletu meelest
tähed on tummad kui kalad.
Nõnda võib räbuks raisata
kõik need rohekad õhtud.
Tule mu ligi,
kuuled ju tähehelinat?
Oleme maa lapsed,
oleme viinakuust purjus,
täna läheme kumeda kupli servani
ja katsume käega klaasi,
millest on tehtud tähed.
läheme rohekal õhtul
kuhugi, kus meid ei nähta,
väsinud päevaste pilkude koormast.
Kaugele inimestest ja tuledest,
sügise selgeisse sahinaisse.
Külm ja puhas on maa,
ta on viinakuu viinaga pestud,
lõhkab mägilavendlist ja härmajääst.
Tule mu ligi,
pista jääkülmad käed sooja mu kaenla alla
ja kuulame koos tähtede helinat.
Ainult kaine meeletu meelest
tähed on tummad kui kalad.
Nõnda võib räbuks raisata
kõik need rohekad õhtud.
Tule mu ligi,
kuuled ju tähehelinat?
Oleme maa lapsed,
oleme viinakuust purjus,
täna läheme kumeda kupli servani
ja katsume käega klaasi,
millest on tehtud tähed.
17.6.12
X X X / Juhan Viiding
Mälestuste pääle kasvab rohi,
rohu pääle sajab ükskord lumi.
Vaevab mind üks ammututtav kohin,
oh, kui oleks kõik üksainus suvi.
Mälestuste pääle kasvab rohi,
rohu pääle sajab ükskord lumi,
lume pääle vajub ükskord nõgi.
Kauged ajad. Mälestustejõgi.
rohu pääle sajab ükskord lumi.
Vaevab mind üks ammututtav kohin,
oh, kui oleks kõik üksainus suvi.
Mälestuste pääle kasvab rohi,
rohu pääle sajab ükskord lumi,
lume pääle vajub ükskord nõgi.
Kauged ajad. Mälestustejõgi.
X X X / Aleksander Suuman
Ei ole õige öelda, et inimesed
tulevad ja lähevad,
on inimesi,
kes tulevad
ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku sarnased.
Nad tulevad
ja tulevad
ja tulek on lõputu liginemine.
On inimesi
kes lähevad
külmas ja rõskes õhtus.
Nad lähevad
ja lähevad
ja nende ümber
võbisevad varjud
ja minek on lõpmatu eemaldumine.
tulevad ja lähevad,
on inimesi,
kes tulevad
ja kunagi ei lähe.
Nad on sooja hommiku sarnased.
Nad tulevad
ja tulevad
ja tulek on lõputu liginemine.
On inimesi
kes lähevad
külmas ja rõskes õhtus.
Nad lähevad
ja lähevad
ja nende ümber
võbisevad varjud
ja minek on lõpmatu eemaldumine.
Hämaruse viivul / Loona Laas
Liig pime on siin,
et näha su palet,
mis on nii kohutavalt valge,
et näha su silmi,
mis pilluvad kiirgavaid sädemekilde.
Kuid ma ei ihkagi valgust,
sest tee su südamesse
on hele ja selge.
et näha su palet,
mis on nii kohutavalt valge,
et näha su silmi,
mis pilluvad kiirgavaid sädemekilde.
Kuid ma ei ihkagi valgust,
sest tee su südamesse
on hele ja selge.
11.6.12
X X X Lehte Hainsalu
Roheline. VÄLKUDE VALGUSEL
Raksatab -
raksatab südaöö tuline nool
terava otsaga pilvedest alla,
õhus veel murdosa sekundist
õõtsub ta händ.
Kärgatus -
kärgatus tuhandeks lõhestab soo.
Pahinal vihmavett kosena kallab,
otsekui pilliroog elutult variseb mänd.
Välgatus -
välgatus hetketi valgustab toa,
akna all istuja pinguli kehast
vajutab läbi ta teravaks ihutud noa.
Põletab -
põletab kortsunud kirjake kätt,
jutustab möödunud päevade ehast.
Sellest on kustunud lembuse hüvastijätt.
Raksatab -
raksatab südaöö tuline nool
terava otsaga pilvedest alla,
õhus veel murdosa sekundist
õõtsub ta händ.
Kärgatus -
kärgatus tuhandeks lõhestab soo.
Pahinal vihmavett kosena kallab,
otsekui pilliroog elutult variseb mänd.
Välgatus -
välgatus hetketi valgustab toa,
akna all istuja pinguli kehast
vajutab läbi ta teravaks ihutud noa.
Põletab -
põletab kortsunud kirjake kätt,
jutustab möödunud päevade ehast.
Sellest on kustunud lembuse hüvastijätt.
X X X / Ülle Põldma
Jäine vaikus
üle lagendikuavaruste
õhus võbelev lindude naer
külmus kinni
Ammu kadusid kurgede kolmnurgad
kaugusesse
kahutanud mullal
jääb vaid ohata
üle lagendikuavaruste
õhus võbelev lindude naer
külmus kinni
Ammu kadusid kurgede kolmnurgad
kaugusesse
kahutanud mullal
jääb vaid ohata
3.6.12
X X X / Mare Albri
Kiirustad. Jalad. Ja tänav.
Kuhu jõuad, Sa siiski ei tea.
Mul on südames otsatu täna,
üks käsi. Üks pai. Ja üks pea.
Kuhu jõuad, Sa siiski ei tea.
Mul on südames otsatu täna,
üks käsi. Üks pai. Ja üks pea.
X X X / Taavi Tuulik
Libiseme pinda pidi,
sügavik võib olla valus.
Sisemised salapiirid
nagu ahelad on jalus.
Südamed on segi, aga
miskit ei saa öeldud ära.
Kahtleme, kuid kelles? Usu,
niigi säilib salapära.
sügavik võib olla valus.
Sisemised salapiirid
nagu ahelad on jalus.
Südamed on segi, aga
miskit ei saa öeldud ära.
Kahtleme, kuid kelles? Usu,
niigi säilib salapära.
Tellimine:
Postitused (Atom)