ja tuisu käes lahku läksid.
Üks aru sai liiga hilja vist
ja teine sai liiga äkki,
et öelda neil oli olnud need
kaks kohatult rohelist sõna.
Siis ühele varjuks sai lagi vaid
ning teisele kõdunud põrand.
Tuul vilistab jäistes kirstudes
ning jalgasid katab lumi.
Meid kõiki vast vastu hommikut
käib painamas hääletu uni.
et öelda neil oli olnud need
kaks kohatult rohelist sõna.
Siis ühele varjuks sai lagi vaid
ning teisele kõdunud põrand.
Tuul vilistab jäistes kirstudes
ning jalgasid katab lumi.
Meid kõiki vast vastu hommikut
käib painamas hääletu uni.