2.9.15

x x x / Piia Laanemäe

Mu silmad on
minusse sündinud
mu hallid ja niisked
vaevad
las olla nad viivugi
Sinu sees
las hetke Su veresse
kaevad
Nii pühalt ma püüan Sus kõndida
Su sõrmed et mind
ei taju
Mu hallid on minusse
sündinud
veel viivu
ma hüüan nad koju