x x x / Taavi Tuulik

Rannakaasikus kumab mulda.
Juba mõtlesid minekule, 
neile teile, kust talvel ei tulda.

Suvi kutsub vaikides. Ole
jäänud päevil veel mere juures.
Valgeil klibuvallidel mine
piki randa, kus elab tuules
kõrvenõgeste õõtsumine.