ÕHTU-UDU
ööviiulivälule huljus.
Pikalt pilgu ees veretas
päikeserand.
Lõhnav üks lapse poolt toodi
lilleke-kuljus.
Teeäärenõgestest
kaua kirvendas kand.
Uni-unustus ujutas
udugi üle.
Viimased sirelid hingasid
laua pääl.
Miski nostalgilis-nukrast
äkki on ülem:
õishelbeis aimuv helin
aokastel kui jääl.