Siiski tuled. Aga uksel
on sul võõras läige pilgus.
Vastakuti vastu õhtut
seisame need silmapilgud.
Sõrmed puutuda ei julge,
sõnadel on vale kõla.
Nii ei saagi välja öelda,
et ma maksan oma võla.
Silmad eri seintes kinni,
kaugeneme tasapisi.
Tunnen, et sa jälle tõlgid
valesti mu vaikimisi.