METS OLI SUUR, METS SEISIS NAGU MÜÜR
me võimiste ja võimatuste vahel.
Öö hakkas, väljas jõudis juba jahe.
me võimiste ja võimatuste vahel.
Öö hakkas, väljas jõudis juba jahe.
Mets seisis - mustendav sünksirge müür.
Üks naine, seljas ülehele rüü,
seal pimedusest ilmus nähtavale
ja tuli, aina tuli lähemale
see naine, seljas ülehele rüü.
Ta ümber lehvis une hõbesõõr.
Ta naeris endamisi, temas tuksus elu.
Ta tuli kiirel sammul paljajalu,
ta ümber lehvis une hõbesõõr.
Mets oli suur. Mets seisis nagu müür.