vihaga hüppaksin aknast alla armastusega end põletaksin loobumine sinust on hullem
ei tapa vaid piinab nagu nõelad küünte alla põlevad tikud varvaste vahele sinu kirjad jõuavad minuni on minu käte vahel parem hüppan aknast alla õnneks esimene korrus armastusega end põletan uues armutules