22.10.17

Sõnatult / Olivia Saar

Kui sind jällegi näen,
kaob sõnadel jõud,
sõnad tunduvad
tühised, paljad.
Räägin millestki muust,
räägin lillest ja puust,
või mu jutuks
on naljata naljad.
Kui sind jällegi näen,
kaob sõnadel jõud,
kaob see, mida mõtlesin varem.
Näen su mõtlikke silmi,
näen su mõtlikku suud,
ei, ei - ma vaikin parem!
Kui sind jällegi näen,
kaob sõnadel jõud,
vaikus kõneleb meie vahel.
Ja ma usun, mu sõber,
et vaikimist
ongi lihtsam mõista
meil kahel.