Ta tuleb, su jalgade vastu end surub,
ja paitab ja ketrab ja nurrub ja nurub.
Küll jalaga tõukad või noomid et aitab,
ta ikkagi tuleb ja sabaga paitab.
Sind kiidab ja ülistab, nühkides sääri,
ehk sina küll koguni kiitust ei vääri.
Mis õnne! Ta eneseuhkusest vaba.
Ja sõpruse hinnaks on heeringasaba.