NÄEN JÕGE MIS ME VAHEL
on närbund elutukseid tinahallil veel
on närbund elutukseid tinahallil veel
näen jõge mis me vahel laisalt voolab
su pikast pilgust jahe laine hoovab
sind tardumusehetkel näen ma teel
sa seisad teadmata mis ootab ees
kuid tee mis edasi viib tagasi peab tooma
kui lahku läksime ei mõelnud toona
kumb meist küll uue silla valmis teeb
Me kuigi kõike korraga ei adu
on siiski säilinud veel rohelisi radu
mis varjude seest toovad valgusesse
me suhtes jõgi suunda muudab taas
sest ki on lõpul kõik me lähme algusesse
me vahel sillaks kolmas kallas saab