Kaotusseis / Mario Kivistik

See kõik, mis mälus kees ja samas jahtus,
et pinnale jäi üksnes hüübiv vaht -
see taandus tõeks, mis vaevu hinge mahtus,

et oli kolmas, kelle tõttu polnud kaht.

Ei, ükski mööduv aasta pole süütu
ja uue suultki kostab räige hõik.
Kas olla narr või ainult narriks hüütu,
sel pole tähtsust. Ikka kaotad kõik.

Hilja / Liidia Tuulse

Taevas on kõrge ja sinine, 
puu ruskes ookris.
Õhk, mida joon, on kauge,

on päikest täis nagu märtsis.
Aga sina ei tule.

Sa tuled alles siis,
kui viimse lehe viib tuul.
Sa tuled siis,
kui olen vaesem kui raagus oksad puul.
Siis on hilja.