x x x / Salme Lepik

Tahtsin ikka paremana
tulla, kui ma olin.
Tahtsin näida paremana, 

kui su juurde tulin.

Mõnikord ma tahan tulla,
nõnda nagu olen.
Halvana või heana, nõnda
nagu lihtsalt olen.

Aga, tahan või ei taha,
paremaks ma muutun
juba ühestainsast pelgast
mõttest, mis sind puutub.

Ja võib-olla, et need hetked
olengi ma
kõige
parem, ilusam ja puhtam,
võltsimata, õige.

Põueoda / Indrek Hirv (1990)

Puud suruvad end vastu aknaraame,
kui kartes klaasi salavahedust.
Päev tõuseb, ahastav ja kaame

ning neelab öökimiseni ööjahedust.

Mu hingetühjus tundub kaunis jube
(kõik ennast reedavad, kõik müüvad end),
kui kõnnin läbi kraamimata tube
(ja kes ei müü, on ammu põgenend).

Kumb on meist rohkem abivajaja?
Sa tuled (kui sa oled olemas).
Tuul keerab rentslis märgi aja- ja
puulehti. Homme hall on maas.

Sa seisad poris, lumivalge palg...
tuul läbib mind kui raagus võserikku.
Ja mul jääb vahele üks värsijalg.
Ja ma ei leia toosist ühtki tikku.