12.2.13

X X X / Stirlits Myllerson

mul meeldib see maja
mis seestpoolt tuhmilt nüüd kajab
kopliliinidel end vaevaliselt küürakil ajab -
läbi käind sealt sajad-tuhanded kurguhäälsed kajad
boheemilikult üle siis värviks
mis ajaks tsaari küll närvi...
mida veel vajad -

ARMASTUSLAUL UUELE MAAILMALE / Jürgen Rooste

mu arm on Uues Maailmas
ta lõhnab nagu vana puumaja
kütmata koridor –
kõdu külma ja juhuslike rottide järele
aga hiired hiired on need kes
kribavad-kribistavad mööda mu
siseõnarusi
mu arm on Uues Maailmas
ta peegeldub nonde poiste silmes
kelle tööks on olemine
kelle osaks on kulgemine
pole neil sihti ei pidet
ühiskonnaga paar habrast sidet
valla on maailm metsik
metsiku ees
mu arm on Uues Maailmas
rattaga rallib ta
su auklikke teid mu Taanilinn
kelm on ta pilk ja
karm tema otsus
elu ilusamad tantsusammud
seab ta su asfaldi
rahutusse tuksumisse
too katusekambrite pöörane piiga
kleidis õhedas liiga õhedas õhtus
mu arm on Uues Maailmas
ma näen ta silmi kui uinun
oma maailmade hämaruses
ma tallan ta teid 
tagasi aegade algusse
kui ma olin laps olin vaba
ma ei tahaks tagasi sinna
aga ma tahan tagasi tagasi
kui aias sirel kui kibuvits
kui aias mölakas malts
kui tänavad lõhnasid
lootusest ja lohutusest
ja märgiti alles maha
me tänase maailma
mänge ja piire
ja mängiti alles maha
kummitusmaju ja lasketiire
mu arm on Uues Maailmas
ja mina ühes temaga
mu süda murdub
aja jäälõhkuja ees
aga ma mängin edasi
ma olen tõeline mees
mul on käes hääd kaartid
mul on käes mu kallima käsi
mu arm on Uues Maailmas –
ajan pungi ja kardan öökülma
ja kunagi istutatakse mind ümber
ja juuri ma enam ei aja
ei vaja