eemalolek
ruumiline pete
hooned kiirgavad
iseendasse
põlevad seesmiselt
purskuvad valla
leegid lahvavad akendest
see on tulekahju
sest on tuline kahju
Kõigile Eesti luule huvilistele / The page is created to all people who are interested in Estonian poetry.
30.3.13
28.3.13
X X X / Mart Velsker
Jääb ära viimne vaade rongidele,
mis viivuks peatuvad Su teivasjaamas.
Öölind on ootel olles karjuvhele,
kuid iga hetk taas halliks parveks saamas.
Kaob aina käänakusse tuleteri,
üksühte sulab kõik, mis viivuks nägid.
Nii jäämises kui sõidus elamegi,
meid kõikjalt leiab kõigeks püha mägi.
On veider munk Sus igavesti rännul.
Ta teab neist naasevatest palveteedest
vaid üksnes harrast endakssaamissoovi.
Kui lõpeb jõud, lind õhku tõuseb kännult
ja nöör jääb sõlmetutest palvekeedest.
Lõpp-peatus. Endast väljuda nüüd proovi.
mis viivuks peatuvad Su teivasjaamas.
Öölind on ootel olles karjuvhele,
kuid iga hetk taas halliks parveks saamas.
Kaob aina käänakusse tuleteri,
üksühte sulab kõik, mis viivuks nägid.
Nii jäämises kui sõidus elamegi,
meid kõikjalt leiab kõigeks püha mägi.
On veider munk Sus igavesti rännul.
Ta teab neist naasevatest palveteedest
vaid üksnes harrast endakssaamissoovi.
Kui lõpeb jõud, lind õhku tõuseb kännult
ja nöör jääb sõlmetutest palvekeedest.
Lõpp-peatus. Endast väljuda nüüd proovi.
Tellimine:
Postitused (Atom)