1.3.14

SA KÄISID / Eduard Eeda Kook

Sa käisid
ja sügiseastrid
hõõgusid hellust ja headust
su kätes
Ja su õrnadel õlgadel
lehvis
õhtuse hämäruse
rahutu rätt.
Sa käisid
ja mind ei olnud
ja ma ei kuulnud
su põleva südame põksu
oma üksinduse
külmas kambris
Ja ma ei saanud
lugeda
su võbeleivailt huulilt
su nime
nagu loeb luuletaja
oma parima poeemi
pealkirja

6.2.14

Puud / Linda Ruud

Polegi kaitset sul muud
ainult puud soojad puud
kergelt puutuvad käsi
jahutavad silmi ja suud
lahked puud
Maru oksi vaid räsib
koore all rahus ümiseb säsi
Kõik need aastad-ajad
on paigal ja vakka puud
Vaid harva raske mürin ja kaja
siis tuleb mõni kel kaitset vaja
ja lõpuks leplikud puud
ongi see viimne maja
Võtavad endi hõlma
hinged ja kondid-luud