X X X / Milvi Seping

Nii pika varrega
olid mu roosad moonid
et pidi end sirutama
nägemaks
karika sisse
          (ehk ilu jaoks
           argisest
           peamegi veidike tõusma?
           Või on see just vastupidi:
           ilu tõstab meid meid ise?)
nägemaks karika sisse
kus kumavas templis
mustendab tolmukasamet
ja mesilind mängib orelit.

L.P. mälestuseks / Milvi Seping

Hapral kasepuul
oli raske
üksinda väljal.

Võõraks
tõusis taevas
ja metsad jäätusid kinni.
Kõik teerajad viisid umbe
ja hang
kasvas kulmudeni.
...edasiminejaile
jäi mälestusi:
– nõtke kaseoks
millelt
pudeneb urbade kuldset tolmu.