Soe öö hoiab sind endas
enese embuses
kui tüütav vooruse vein
tule mu juurde
sel vaiksel juunikuu ööl
tule läbi valguse aedade
mida kõikjal näed
tule tule
läbi sirelite kustund õitsemise
tule ööde hakul
kui hommikut
juba teispool taevakeha on näha
tule salaja üle kõige
mis heledalt kumab
ja teele võib jääda
ja tule üle eha
tule mu juurde nii
et võiksidki jääda