X X X / Rein Sander

mu elu kindlustaad neli seina
ja daam, kel perekonnanimi klein
toob selle kohta tunnistuse koju
ja pärnumaal üht küla kutsutakse leina
seal õitseb peetrileht ja ängelhein
seal rabaserva halle längus maju
tean, katab metsa vari, päike loojub
just praegu merre, mis on metsa taga
tean elukindlust, millest hinges soojub
tean ka, et selle pärast praegu sa ei maga
ja kindlusetult vaatad valget lage

X / Leelo Tungal

LÄBI RÄITSMEHÄITSMETE JÄLLE
kõnelen sinule sinust.
Nõnda sa kõnnid seal kusagil,
kõigist mu sõnadest sõnutud,
liig armas, liig õrn,
liiga endine
räitsmehäitsmete aurus.
Värske lumede lõhn on see,
mis aurab su ripsmeilt ja riietelt.
Sinu päevane tee on see.
Kuid läbi tulise naha,
läbi mustade ripsmete imbub
vanu hapraid ja aegunuid sõnu,
mille tähendus seisab usus.
Minu sajatet räitsmete nimbus
hubiseb kohal su pea.
Oled mu saadetud sõnadest sõnutud,
olgu ööd sulle minuta mõnutud,
rõõmud riivitud, kurbused keelatud,
kuumad pisarad leigena keelatud.
Ole väsinud hellusevargusest,
ole rikas mu jagatud vaesusest.
Läbi räitsmehäitsmete jälle
kõnelen sinuga sinust,
olles su kaugetest lausetest lausutud.