Ma istun kamina juures
On õdus ja hubane.
Ja äratab uniseid mõtteid
see soojus tubane.
Tuul kahiseb akende taga,
seal huilgab ja lainetab tuisk.
Ja kutsub mind, kutsub mind kaasa
ta meelitav-kohutva huisk.
Kord, kui mul veel kaminat polnud
ma tuisuga pistsin rinda.
Kuid küdeva kamina juurest
nii kergesti tuisku ei minda.
Miks hoiab mind unises vangis
soojus tubane?
Miks hoiab paljusid vangis
soojus tubane?
Miks laseme hoida end vangis?
Miks rahul me oleme vangis?
Ma istun kamina juures.
Ei õdus, ei hubane.
1964