x x x / Mart Velsker

KAKS INIMEST TUISU KÄES KOKKU SAID
ja tuisu käes lahku läksid.
Üks aru sai liiga hilja vist

ja teine sai liiga äkki,
et öelda neil oli olnud need
kaks kohatult rohelist sõna.
Siis ühele varjuks sai lagi vaid
ning teisele kõdunud põrand.
Tuul vilistab jäistes kirstudes
ning jalgasid katab lumi.
Meid kõiki vast vastu hommikut
käib painamas hääletu uni.

HOIA ELUST KINNI HAMMASTEGA / Doris Kareva

Hoia elust kinni hammastega.
Nuta, naera, kisenda kui peab. 
Olen sinu kõrval. Kuid ei sega.

Kumbki teisest liiga vähe teab.

Igaüks on ihuüksi sõjas.
Kelle vastu? Enda. Kelle poolt?
Üheaegselt kumbki oma majas
külaliste ootel klopib koort.

Arva, kas neid tuleb? Pole tähtis,
nagu pole tähtis vahukoor.
Rõdult näeme öösel samu tähti.
Ikka nähakse, kui oled noor.

Kui sa kukud, minul pole valus.
Lihtsalt miski tühjemaks jääb seest.
Unes nutan, kuigi pole alust,
sinu nagu iseenda eest.