KASS / Lehte Hainsalu

Ta tuleb, su jalgade vastu end surub,
ja paitab ja ketrab ja nurrub ja nurub.
Küll jalaga tõukad või noomid et aitab,

ta ikkagi tuleb ja sabaga paitab.

Sind kiidab ja ülistab, nühkides sääri,
ehk sina küll koguni kiitust ei vääri.

Mis õnne! Ta eneseuhkusest vaba.
Ja sõpruse hinnaks on heeringasaba.

x x x / Salme Lepik

Tahtsin ikka paremana
tulla, kui ma olin.
Tahtsin näida paremana, 

kui su juurde tulin.

Mõnikord ma tahan tulla,
nõnda nagu olen.
Halvana või heana, nõnda
nagu lihtsalt olen.

Aga, tahan või ei taha,
paremaks ma muutun
juba ühestainsast pelgast
mõttest, mis sind puutub.

Ja võib-olla, et need hetked
olengi ma
kõige
parem, ilusam ja puhtam,
võltsimata, õige.