VEEBRUAR / Priidu Beier

Unetul ööl öises Pihkva bussis
unetul ööl veebruarikuus

kui närid liig hellad ja krussis
ning sapi kollast maitset on suus

kurbust ma tunnen kogu see aeg
ustavamat ei ole must hinge

mu kehas on vitamiinidevaeg
ja silme aal mustavaid ringe

unetul ööl öises Pihkva bussis
unetul ööl veebruarikuus

kui närvid liig hellad ja krussis
ning sinu nimi mu suus

Päevapilt I / Priidu Beier

Su päevapilt mu voodipäitsis säisab
ta ümber on tapeediroose lõem
ma iga õhta hardalt uksel säisan
ja näen su näol on igavene rõem

äi põrnitse sa mind vahkeihas kurjalt
äi tõsta healt mu vihameele moel
kas olgu mats või Aafrika must murjan
ühtmoodi naeratust su näolt ta loeb

ka näil kel hingel õudseid saladusi
kel plaan ehk küpseb vastu õhumusi
ja oled tujus kergemeelselt hääs
oh päevapilt miks oled sa nii rõemis
kui ilm kõik hädakisendusi täis
su elu põletatud veinisõlmus
rankraske tööga üheväärne näib

sa oma blonde hiukseid loobid tuules
mu voodi kohal säinal juustes lill
sul ühtemoodi naerukile huuled
on vastu ohvril kui ka mõrvaril