Nüüd lumi kaitsva müüri ette sajab
ja kustutab kõik vanad suusarajad.
Me suhkrust katusel on mustad helmeread
Et need on tihased, kas seda tead?
Ja valgeid jäneseid on tulvil tarad,
nad lumeüksinduses polegi nii arad.
Me väravasse tuisand kõrge hang,
kuid vabatahtlikult ma olen sinu vang.
Näe, õhtutaevas läidab veelgi leegi.
Meist peale tihaste ei teagi keegi.
Ma jään su juurde kuni sajab lund,
et koldetule paistel näha suvest und.