Restoranivaade / Aivo Lõhmus

End kodus sa ehtisid kaua,
veel praegu lõhnab odöör.
Nüüd konjak on minu poolt laual,
lisaks veel Becher liköör.
Külma liha ja salatit näsid,
tihti tühjaks saab napsiklaas.
Valan täis ja jälle mu käsi
on su põlvel. Ja pilgud on maas.
Lood orkestrilt kõlavad tunased,
saalis käälevad inimsuhted
on mikrofonidel punased
ja kitarridel mustad juhtmed.

Valgusega / Vaike Mäeoja

On valgus langenud mu jalge alla,
ma seda sügisesse maasse tallan
või endassegi keset kirgast halla.
On valgus langenud mu soovi alla.

Mu soovid langenud on proovi alla,
võib-olla ma ei päästagi neid valla.
Öö unustusse siiski neid ei kalla,
mus soovid langenud on proovi alla.

Näen mustjat hobust nagu sooja leiba
kesk asfaldi ja õhu jahenemist,
ma võin neis julgeid mälestusi leida

või mälestuste argset mahenemist.
Kui valgustada oma valgusega,
eks maailm täitu loova algusega?