X X X / Katrin Tammik

ÕHTU-UDU
           ööviiulivälule huljus.
Pikalt pilgu ees veretas
           päikeserand.
Lõhnav üks lapse poolt toodi
           lilleke-kuljus.
Teeäärenõgestest
           kaua kirvendas kand.

Uni-unustus ujutas
         udugi üle.
Viimased sirelid hingasid
          laua pääl.
Miski nostalgilis-nukrast
          äkki on ülem:
õishelbeis aimuv helin
          aokastel kui jääl.

X / Ilmar Särg

Üks vihm tuli mere takka,
üks suviselt sume sadu.
Poiss ronis tüdruku lakka
ja otsis põnevaid radu.

Ta naeris, avali hambad
ja püüdis tüdruku käsi.
All laudas määgisid lambad.
Ei nemad vist eales väsi.

Ei väsi ka tüdruk. Lakka
kaob poisi eest tasakesi.
Kuid vihm tuleb ikka takka.
Ja poiss. Ja pisaravesi.