tundub tõesti pääsemist ei ole
vaid heita hõiskavasse öösse veel yx lint
koos massidega ilmakolgatale
minna - lehel kuivab veri soontes tint
võib elud kahex käristada metsalise rops
ei suuda inimese tunnistada endale et kole
on kuu mis ripub laotusel kui tiisikeri kops
ja tundub tõesti pääsemist ei ole
rõõmus rahvas peitub iseenda valgusvihku
ta hingehobu korskab õllesaali kaertes
jääb pingutatult naeratada nutta ainult pihku
on hamlet surnud juba surnud ka laertes
põrgukursilt yhiskonnad tagasi ei nihku
nii synnin nuttes elan lauldes suren naerdes
Kõigile Eesti luule huvilistele / The page is created to all people who are interested in Estonian poetry.
20.8.15
Revala hümn / Tõnu Trubetsky
Ma näen tuld Ocrielaes ja mäeharjal linna
Ma näen neid kellel kirved käes tuleb minna
Ma näen udu mis jahutab heinakuist niitu
Ma näen hiit ohvrisuitsu ja põlevaid riitu
Ma näen sadu mis peletab keskpäiset põuda
Ma näen radu mida mööda võib kuhugi jõuda
Ma näen ilu rehealustes õhtute aegu
Ma näen süsi mis koldes veel hõõguvad praegu
Ma näen ööd lahe kohal ja viikingilaeva
Ma näen saart mis merega ühendab taeva
Ma näen maad kuhu oleme kinnitand kanda
Ma näen merd suuri kive ja Revala randa
Ma näen neid kellel kirved käes tuleb minna
Ma näen udu mis jahutab heinakuist niitu
Ma näen hiit ohvrisuitsu ja põlevaid riitu
Ma näen sadu mis peletab keskpäiset põuda
Ma näen radu mida mööda võib kuhugi jõuda
Ma näen ilu rehealustes õhtute aegu
Ma näen süsi mis koldes veel hõõguvad praegu
Ma näen ööd lahe kohal ja viikingilaeva
Ma näen saart mis merega ühendab taeva
Ma näen maad kuhu oleme kinnitand kanda
Ma näen merd suuri kive ja Revala randa
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)