9.1.14

X X X / Mare Albri

Käsi mis kiretult lükkas mind käima
heitus kui kuulmeisse rebestus hüüd
paarkümmend aastat ei õpeta näima
kõnnin kuid käsi on käeta nüüd

Võibolla selleks et edasi olla
tulebki rookida tühjaks end seest
kaotada tee mida mööda saaks tulla
lekkides südame verest ja veest

X X X / Katrin Tammik

ÕHTU-UDU
           ööviiulivälule huljus.
Pikalt pilgu ees veretas
           päikeserand.
Lõhnav üks lapse poolt toodi
           lilleke-kuljus.
Teeäärenõgestest
           kaua kirvendas kand.

Uni-unustus ujutas
         udugi üle.
Viimased sirelid hingasid
          laua pääl.
Miski nostalgilis-nukrast
          äkki on ülem:
õishelbeis aimuv helin
          aokastel kui jääl.